Maalehe krimisari

Maaleht on koos kirjastusega Eesti Raamat kokku pannud uue Mirabilia kuldraamatutest koosneva krimisarja. Sarja ettetellimine on alanud!

Sarjana ostes on ühe raamatu hinnaks vaid 7,99 €. Üksiksraamatu hind tellijale on 9,99 €.

Ainult sarja ettetellijale saame garanteerida kõik raamatud. Pakume võimalust tasuda raamatute eest paki kaupa - 1. pakis raamatud 1-5 ja teises 6-10. Paki hind on 39,95 € ning raamatud saadetakse ettetellijale postkasti TASUTA. Esimene raamat ilmub 6. aprillil.

Alates 6. aprillist on Maalehe krimisari müügil koos Maalehega Coop'i, Prisma ja Selveri kauplustest üle Eesti. Iga kahe nädala järel ilmub uus raamat.

Agatha Christie klassikalises põnevikus „Paddington 16.50“ on ühes rongis viibiv naine tunnistajaks mõrvale, mis toimub teises mööduvas rongis … ja ainult miss Marple usub tema lugu.

Ühel hetkel, kui kaks rongi kõrvuti sõidavad, on Elspeth McGillicuddy kindel, et on sattunud pealt nägema mõrva: mees hoidis naisel kõrist ja kägistas teda. Siis kihutas teine rong minema. See ei saanud olla silmapete. Või oli siiski? Tal ei ole ju midagi, millega oma juttu tõendada. Ei ohvreid, kahtlusalust ega teisi tunnistajaid.

Tegelikult ei usu keegi, et see tõesti juhtus. Välja arvatud tema sõbranna Jane Marple, kes palub oma võimekal ja intelligentsel noorel sõbral Lucy Eyelesbarrowl sulanduda Crackenthorpe’i perekonda, kes näib olevat saladuse keskmes, ja aidata paljastada mõrvar.

Agatha Christie on avaldanud 77 kriminaalromaani, hulga lühijutte ja näidendeid ning Mary Westmacotti varjunime all ka kuus sentimentaalset romaani. 1957. aastal ilmunud „Paddington 16.50“ põhjal on tehtud mitu filmi ja teleseriaali.

D. Jamesi pingelises kriminaalromaanis „Surilina ööbikule“ satub peainspektor Adam Dalgliesh õdedekooli kahe õpilase surma uurides üliohtlikku olukorda.
Scotland Yardi peainspektor Adam Dalgliesh saadetakse uurima Nightingale House’i õdedekooli kahe neiu kahtlast surma. Kui õpilane Heather Pearce mängib õendusoskuste demonstreerimisel patsienti, kelle peal peab rühm harjutama haige toitmist maosondi kaudu, sureb ta piinarikkalt mürgitusse. Veel üks õpilane, Josephine Fallon, sureb sama müstiliselt ja esialgu peetakse seda enesetapuks.
Kui Dalgleish hakkab uurima õppehaigla arste, juhendajaid ja õpilasi ning paljastab haigla suletud kogukonnas seksuaalseid saladusi ja väljapressimist, satub ta surmaohtu. Lõpuks leiavad uurijad end natside kohtuprotsessi jälgedelt.

Phyllis Dorothy James sai tuntuks romaanidega, millest neljateistkümne peategelaseks on politseiuurija ja luuletaja Adam Dalgliesh. Paljude tema raamatute põhjal on tehtud filme ja telesarju.

Karin Fossumi psühholoogilise ja sügavalt inimliku põnevusromaani „Kättemaks“ süžee keskmes on kaks pojaga üksikema, kaks perekonda, kes võitlevad elu karmide ja halbade valikutega, ebaõnnestunud abikaasad ja katastroofiliste tagajärgedega perekondlikud saladused.
Lämmatavas suvekuumuses avaneb inspektor Konrad Sejerile õõvastav vaatepilt: naine ja väike poiss lebavad surnult vereloigus roostes haagiselamus. Nende kõrval põrandal on verine mõrvarelv, pika teraga nuga. Bonnie Haydeni ja tema viieaastase poja Simoni surma üksikasjad on salapärased. Röövimisest või kallaletungist pole jälgegi. Kes pussitaks julmalt kaitsetut naist ja tema last? Inspektor Sejer alustab uurimist, mis viib ta lõpuks südantlõhestava järelduseni.
Meisterlikult kokku sulatatud süžees jutustab Fossum paralleelselt lugu Mass Malthest ja tema pojast Eddiest, kelle omavahelist suhet peetakse liigagi lähedaseks. Eddie mõtleb pidevalt oma tundmatule isale – kellelegi, kelle ema pigem unustaks. Kui saladused paljastatakse, selgub, et Massil ja Bonniel on rohkem ühist, kui Eddie oleks osanud arvata.

Karin Fossum on hinnatud Norra autor, kes kirjutab põhiliselt kriminaalromaane, kus kuritegusid harutab lahti sõbralik ja taktitundeline politseiinspektor Konrad Sejer. Sejeri-sarja lugusid on tõlgitud ligi 20 keelde.

Nordic noir’i meistri Håkan Nesseri romaanis „Karambool“ tuleb pensionile läinud komissar Van Veeterenil lahendada oma karjääri üks kõige süngemaid kuritegusid.

Purjuspäi autot juhtinud Pieter Clausen sõidab surnuks noore poisi. Vihma ja pimeduse katte all põgeneb ta sündmuskohalt. Kuid õnnetus paiskab tema elu hoopis uutesse rööbastesse. Ta seatakse üha pingelisemaks krutitava kuratliku dilemma ette, mida ta püüab kõigi oma kasutuses olevate vahenditega lahendada.

Maardami politseikomissar Reinhart ja tema kaastöötajad seisavad silmitsi juhtumiga, mida juhib omaenda perversne loogika, kus sündmused tunduvad olevat niihästi ette määratud kui ka ettearvamatud. Teine, eelmisega tõenäoliselt seotud tapmine tõestab, et see pole tavaline juhtum. Politseil, kes otsib meeleheitlikult vastuseid, on raske nende kohutavate kuritegude vihjeid lahti mõtestada. Kuna mõrvar muutub üha ettearvamatumaks, on nüüd pensionil olev komissar Van Veeteren sunnitud uuesti sisenema maailma, mille ta endast maha jättis. Teda ootab ees oma karjääri suurim katsumus, sest üks tapetuist on tema poeg Erich.

Håkan Nesseri kriminaalromaanide tuntumad tegelaskujud on komissar Van Veeteren ja inspektor Gunnar Barbarotti. Teda on kolmel korral tunnustatud Rootsi parima kriminaalromaani auhinnaga. Aastal 2000 sai ta romaani „Karambool“ eest Põhjamaade krimikirjanduse auhinna Klaasist Võti.

Raymond Chandleri kriminaalromaani „Naine järves“ sündmuste ahela keskmes on mõistatus, mille tähtsateks osadeks on narkodiilerid, kaunid heledaverelised naised ja halastamatud karmid mehed.
Jõuka ettevõtja Derace Kingsley naine põgenes Mehhikosse, et lahutada ja abielluda oma väljavalitu Chris Laveryga. Vähemalt nii öeldakse tema mehele saadetud telegrammis. Oma maine kaitsmiseks palkab mees eradetektiiv Philip Marlowe’ oma naist otsima. Probleem on aga selles, et kui Marlowe Laveryt küsitleb, eitab mees kõike. Marlowe külastab teda veel korra, kuid siis ei eita viimane midagi: ta lamab oma korteris, kaks kuuli südames. Mõrvari jälgi ajades jõuab Marlowe oma otsingute käigus sudusest Los Angelesest sügaval metsas asuva järve kaldale, kuhu on kadunud ka teine naine ...
Õilsad ja alatud kired, korrumpeerunud ja ausad võmmid, kõikvõimalikud kapriissed tegelased, raha kummardamine, kuritegevusesse uppuv California väikelinn – see on Raymond Chandleri romaanimaailm. Ajal, kui möllab Teine maailmasõda, peab pettunud, ent idealistlik eradetektiiv selles korda looma.

Raymond Chandler on ameerika kriminaalromaani nn karmi koolkonna silmapaistvamaid esindajaid. Enamikku tema teoseid seob ühine peategelane – minajutustaja detektiiv Philip Marlowe. Tema lugude põhjal on valminud filme, telesarju ja kuuldemänge.

Walter Mosley ajastutruus värvikate tüüpidega romaanis, mille tegevuskohaks Teise maailmasõja järgne Los Angeles, saab visa hingega veteranist Easy Rawlinsist olude sunnil eradetektiiv.

1948. aasta suvel on Los Angeleses rasked ajad. Euroopa sõjatandrilt naasnud Easy Rawlins vallandatakse lennukitehasest, kuna ta keeldub kummardamast oma valget ülemust. Kodust ilmajäämise ohus võtab ta vastu oma baaripidajast sõbra vahendatud tööotsa.

Valge härrasmehe DeWitt Albrighti – kelle heleda fassaadi varjus tegutseb öömust kurjus – ülesandel tuleb tal musta Los Angelese kõrtsidest üles otsida kahtlase mainega valgenahaline kaunitar Daphne Monet. Et selle keeruliseks osutuva ülesandega toime tulla, läheb tal tarvis kogu loomuomast nutikust ja mitut paari tugevaid sõbrakäsi.

1990. aastal ilmunud romaaniga „Saatan sinises seelikus“ alustas Walter Mosley talle tunnustuse toonud detektiiv Easy Rawlinsi lugude sarja, mis on muuseas Bill Clintoni lemmiklektüür.

Aastaid elukutselise džokina tegutsenud Dick Francise romaani „Oma lõbuks“ tegevus toimub hobuste ja meeste maailmas. Loo sõlmprobleemiks on dopingumeetodi avastamine.
Talliomanik Daniel Roke’il, kes rajas hobuste tõufarmi orvuks jäänud õdede ja venna kasvatamiseks, ei ole vähimatki kavatsust lahkuda oma kodust Austraalias. Kuid siiski võtab ta krahv Octoberilt vastu tallipoisi töökoha, et uurida hobuste takistussõidu dopinguskandaali Inglismaal. Vähemalt kümne hobuse kõrge adrenaliinitase muudab nende võidu küsitavaks, kuid tavalised laboriuuringud ei näita midagi.
Inglismaal jätkab Daniel varem dopingujuhtumitega tegelenud ja kahtlases autoõnnetuses hukkunud ratsaspordireporteri uurimisülesandeid. Ja üsna pea saab ta teada, et mehed, kes annavad hobustele ergutusaineid, käituvad inimestega palju hullemini ...

Nagu džokina nii ka põnevusjuttude autorina kuulub Dick Francis oma ala meistrite hulka. Ta on kirjutanud üle 40 rahvusvaheliseks menukiks saanud teost. Tema tegelaskujud on psühholoogiliselt usutavad, detailid täpsed ja värvikad ning sündmustik kaasakiskuv.

Hea inimhingede ja käitumispsühholoogia tundjana loob Ruth Rendell romaanis „Lapsukesed metsas“ jahmatava pildi, kuidas näiliselt ühtehoidvas ja naabrite meelest ideaalses peres ei mõista täiuslikkust püüdlevad vanemad oma lapsi ega lapsed oma silmakirjalikke vanemaid.

Sellist vihma, nagu nüüd oli valanud, ei mäletanud keegi. Brede’i jõgi oli paisunud üle kallaste ja ükski maja jõeorus polnud üleujutusest pääsenud. Kaks teismelist, õde ja vend, ning vanemate äraolekul nende järele vaadanud naine on kadunud. Nad kõik oskasid ujuda ja maja oli suurveest mitme miili kaugusel. Ent laste ema on ikkagi veendunud, et tema lapsed on tulvavees hukkunud.

Peainspektor Wexfordil tuleb nüüd asuda uurima, kuhu on kadunud või peitu pugenud 30-aastane Joanna Troy, 15-aastane Giles ja tema 13-aastane õde Sophie. Põnevust hoiab üleval oma lastelaste kaitseks osavalt valetav kanepisõltuvuses olev vanaema. See on juurdlus, mis paneb kahtluse alla paljud Wexfordi oletused inimese käitumise kohta, kaasa arvatud tema enda perekond ...

Peainspektor Wexford on krimikirjanduse Fjodor Dostojevskiks nimetatud Ruth Rendelli kuulsamaid tegelasi. Paljude tema lugude põhjal on tehtud telesarju ja filme. Barbara Vine’i nime all on Ruth Rendell kirjutanud ka psühholoogilisi põnevikke.

Karin Alvtegen jutustab oma psühholoogilises põnevikus „Vari” julma loo hinnast, mida mõni inimene on valmis maksma selle eest, et saada surematuks.

Nobeli preemia laureaadil Axel Ragnerfeldtil on olemas kõik, millest ta on osanud unistada. Teda armastatakse, imetletakse ja austatakse tema raamatute pärast; oma elusügisel võib ta heita pilgu tagasi pikale ning edukale teele. Ta on töölise poeg, kellest on tänu usinusele saanud Rootsi rahvuslik ikoon, ta on mees, kelle kuulsus on nii suur, et see mõjutab paratamatult igaüht tema lähikonnas.

Axeli edusammude varjus elab tema poeg Jan-Erik, kes teenib elatist isa elutöö haldamisega. Tagaplaanil on ka Jan-Eriku ema Alice, tema petetud naine Louise ja tütar Ellen. Kõik nad hoiavad alal pilti kirjandushiiust, kuid siis sureb üksildane vanur, ja alguse saab saatuslike sündmuste jada. Surnu päranduse hulgast leitakse Ragnerfeldtide perekonna kohta andmeid, mis viitavad tunduvalt süngemale loole kui senine helge edumuinasjutt – loole, mis peidab endas kohutavaid saladusi, reetlikkust, valesid ja surma ...

Karin Alvtegen on Rootsi edukamaid kirjanikke. Tema teoseid on tõlgitud kahekümne viide keelde. 2001. aastal tunnustati teda Põhjamaade krimikirjanduse auhinnaga Klaasist Võti. Tema vanatädi oli Astrid Lindgren.

Ameerika kuldajastu põnevike paremikku kuuluva Ellery Queeni romaani „Ameerika püstoli mõistatus“ keskne mõistatus on „aus mäng“ – lugu, milles lugejal on kõik kuriteo lahendamiseks vajalikud vihjed.
Kui tsirkuse rodeonäitlejast endine kauboi keset esinemist New Yorgi spordihallis tuhandete pealtvaatajate silme all surnuks tulistatakse, tundub ilmselge, et keegi pidi kuriteo toimepanijat nägema. Või vähemalt peaks olema lihtne taparelva leida. Aga kui järgnev uurimine ei too isegi pärast kohapeal tehtud filmilõikude ülevaatamist tõendeid, laieneb kahtlustuste võrk nii esinejate trupile kui ka tsirkusetöötajatele. Kes neist on piisavalt kaval, et oleks konstrueerinud nii hämmastava mõrvastseeni?
Mõrvari õnnetuseks on Ellery Queen nende tuhandete seas, kes kuriteo tunnistajaks olid, ja ta ei jää rahule enne, kui tõde on päevavalgele toodud. Selleks ajaks, kui ta avastab kõik vajalikud vihjed ja edastab oma kuulsa väljakutse lugejale, suudab Queen paljastada nii mõrvari kui ka relva peidupaiga – Ameerika püstoli, millest lasti saatuslik kuul.

Ellery Queen on pseudonüüm, mille taga peituvad ameeriklastest nõod Frederic Dannay (1905–1982) ja Manfred Bennington Lee (1905–1971). Nende paljude kriminaalromaanide peategelane on samanimeline džentelmen-amatöördetektiiv ja detektiivromaanide autor, kes aitab oma isal, politseiinspektor Richard Queenil lahendada keerukaid mõrvajuhtumeid.

Kümme kullaprooviga Mirabilia kuldraamatut Maalehe krimisarjas!

SARJAS ILMUVAD RAAMATUD:

1. Agatha Christie, „Paddington 16.50“

2. P. D. James, „Surilina ööbikule“

3. Karin Fossum, „Kättemaks“

4. Håkan Nesser, „Karambool“

5. Raymond Chandler, „Naine järves“

6. Walter Mosley, „Saatan sinises seelikus“

7. Dick Francis, „Oma lõbuks“

8. Ruth Rendell, „Lapsukesed metsas“

9. Karin Alvtegen, „Vari“

10. Ellery Queen, „Ameerika püstoli mõistatus“